Anna Lütsepp: Sündisin ja kasvasin Rannus, mis on Elvast vaid 13 km kaugusel. 1995.a lõpetasin Rannu keskkooli ja siis suundusin õppima Põltsamaale sekretär-asjaajaja erialale. Valisin selle eriala, kuna olin huvitatud omandama rohkem teadmisi arvutist ja asjaajamise oskuste omandamine oli vaid plussiks. Hiljem läksin Tartu Tööstuskooli õppima Infotehnoloogia aluseid. Elu viis ka lõpuks Tallinnasse, kus õnnestus mul asuda õppima IT Kolledžisse. Valisin tookord erialaks infosüsteemide analüüsi, kuid mõne aasta pärast leidsin, et see eriala pole siiski minule ja nii jäi kolledž pooleli ja elu viis mind teise suunda. Töötasin Tele2-s ja Telias nii multimeedia kui ka it toes. Kui sain 40-aastaseks, siis tegin otsuse, et kontoritöö pole lihtsalt enam minu jaoks. Hakkasin lapsi hoidma ja ma polnud lihtsalt lapsehoidja, kes istus teleka taga, vaid tegelesin lapse arendamisega ja õpetasin väikest inimest maailma avastama jalutuskäikudel, raamatute ja mängudega. Ja kuna mul oli sel ajal ka juba laps, siis said väikesed endale ka vahva suurema mängukaaslase. Hiljem võtsin lapsehoidja töö kõrvale ka ringide juhendamise. Tallinnas alustasingi robootikaringide juhendamist, lisaks ka maleringi andsin venekeelses lasteaias. Kuid siis tuli karantiin, kus keelati lastega tegelemine ja tööd ei saanud jätkata. Elu viis mind ühel kuumal suvepäeval 2020.a Randu isa juurde, kus pargis kohtasin Magdalenat, kes kutsus mind hoopis Rannu Noortekeskusesse kaberingi juhendama. Lisaks otsisin ka tööd Elva Spordihoonesse, mis aastal 2020 valmis sai. Nii saigi päeva pealt otsus tehtud, Tallinnast ära tagasi Randu. Ja nii alustasingi Rannu noortekeskuses kaberingiga, lisaks õpetasin ka malet noortele. Samuti hakkasin juhendama ka teatriringi, kuna mul endal olid ka isiklikud kogemused teatrivallast. Õppisin Kristo Viidingu teatristuudios Tallinnas. Lisaks sellele hakkasin pakkuma robootikaringi Rannu lasteaiale. Eks tiitleid on ka saadud vahepeal ja vald on mind tunnustanud ka juhendajana, sest minu käe alt leidsid kire kabe vastu palju noored, kes tegid juba väga häid tulemusi ka Eesti MV-l ja said pääsu ka minna mängima Euroopa Meistrivõistlustele aastal 2021. Tollest ajast saadik on olnud kabe tõusuteel siin vallas. Lisaks juhendasin draamaringi Rannus pea 5 aastat, kus samuti lapsed esinesid iga aasta Mitteteatrite festivalil ja üks noortest sai kaasa mängida suvelavastuses Nukitsamees. Robootikat aga jätkasin vaid Rannu lasteaias. Rannu Noortekeskuses töötamisega sain omandatud ka kutsed noorsootöötaja ja laagrijuhendajana. Lisaks kõigele sellele sai lõpuks ka omandatud treenerikutse, mis hakkas tooma leiba lauale. Robootikaringiga jätkasin tegutsemist, kuna see oli Rannu lasteaias väga populaarne ja samas väike osa minevikust jäi minuga kaasas käima – IT valdkond, olgugi et ainult väikeste lastega. Kuid minu kirg on siiski tegeleda lastega, aidata neil areneda tasemele, mis annavad eluks vajalikud oskused ja arendavad mõtlemist. Hetkel on minu aja võtnud ära palju mõttesport, kuid robootika on jäänud veel mu kõrvale. Lisaks sellele meeldivad mulle lauamängud, meeldib lugeda ja muusikat kuulata, filme vaadata, autoga sõita, matkata, vahel heegeldada ja küpsetada, kui selleks aega jääb. Ja need pole ainukesed põnevad tegevused, sest elus on veel palju, millest rõõmu tunda. Kõikide nende tegevuste keskel meeldib vahel lihtsalt hingata ja nautida tärkavate lillede ja looduse ilu.