“Teate, lapsed, mul on sellest tunnist kõrini – teeme midagi muud!” võis Siiri öelda oma õpilastele keset tundi, kui tundus, et õpilastele tunni teema ei sobinud. Olgugi, et põhjaliku õpetajana oli ta öötundideni vastavat tundi ette valmistanud, kuid paindlikkus ja leebus on olulised iseloomuomadused sellel ametikohal. Siiri õpetas erinevates koolides, nii Elva Huvikoolis kui Meeri eri-internaatkoolis, sekka ka muid koole, kokku üle poole sajandi! Ta ei ole kirjutanud ühtegi märkust, küll aga lugenud lastele ja lastega lugematu arv erinevaid luuletusi eesti klassikutelt ning kuulanud laule.
Maitsmistmeele kaudu
Elva Huvikoolis oli ta aastatel 1997-2001 kodunduse ja kombeõpetuse huviringi juhendaja. Ja oma tööd on ta teinud alati südamega. Ta meenutab heldimusega, kuidas viis huviringi kodus tehtud sinki ja leiba. Võttis kaasa veel teravad noad ja õpetas lastele, kuidas õigesti lõigata. “Aga õpetaja, mis me nende viiludega nüüd teeme?” küsis üks noormees tunni lõpus. Muidugi jagati ära omavahel ning maitset kiideti taevani.
Kirjutajale meenub, kuidas Siiri 2017ndal aastal lastelaagris umbrohu suppi tegi lastega ning mõtles, et vaevalt keegi nendest seda sööb. Isegi umbusklikult ja esialgu kõigest viisakusest endale natuke kaussi seda poetas. Maitse oli aga absoluutselt taevalik! Tänapäeva maailmas panna lapsed umbrohu suppi sööma – seda oskab ainult Siiri. Niimoodi läbi meelte maailma on Siiri leidnud ühise keele laste ja noortega.
Kuulmismeel toob südamesse headust
“Miks sa talle märkuse panid?” võis Siiri tagajärgi pelgamata üldhariduskoolis kolleegilt küsida. “Ta rääkis tunnis! Ta naeris tunnis” põrutati talle vastu. Imestunult küsis Siiri vastu:”No ja mis siis sellest? Mida sa siis tahad, et nad teeksid? Nutaksid?”.
Küsin Siirilt, et kuidas tema sai hakkama lärmakate ja keskmisest aktiivsemate lastega. Ta võis neilt tunnis ilma irooniata küsida “selle ilusa sõna kordamist” või öelda, et räägime pärast koos – sest õpetaja tahab ka kuulda. Või hoopis lugeda enda loodud luuletust:
Tasa, tasa mis asja sa kisad ja kärgid
Ka lastel on olemas närvid
Ja linnud akna taga kuulavad pealt
Mõnikord oli jutt aga tõesti nii tähtis, et vajas kohe ära rääkimist. Siiri ütleb, et alati tuleb lastega rääkida ja neid kuulata, mitte neile epistlit lugeda.
Olen isegi näinud, kuidas noored enne Siiri tundi lärmasid ja lollitasid, kuid Siiri suutis oma malbe hääle ja rahuliku olemisega neil n-ö tuurid maha tõmmata.
Pärand Elva (huvi)haridusse
Siiril on olnud õpilasi tohutul hulgal ning ta on olnud oma aja mõjuisikuks. Näiteid ei tasu kaugelt otsida – Siiri kingad võttis 2016ndal aastal kokandusringi õpetajana üle tema pikaaegne õpilane Irina. “Mis tundeid see sinus tekitas?” küsin talt. Siiri silmadesse tulevad heldimuspisarad ning ta meenutab lahket sõnadega oma õpilast:”Oi, Irina – nii õrn ja hea! Ma olin väga õnnelik, ju siis on midagi külge hakanud.” Muiates mõtlen, et kas ta ikka ise tajub kui palju tegelikult tema tundidest külge on hakanud õpilastele. Ka lastering AB õpetaja on Siiri endine õpilane.
Kui küsin temalt, et kuidas ta võtaks kokku oma õpetaja – aastad ning ta ütleb, et tõsimeeli on õpetaja amet maailma parim amet. Nende aastate jooksul on tal olnud vaid üks takistus – kas ma võin ja suudan last kaitsta kodu eest. Kui õpilane küsib sinult süüa, sest kodus pole süüa – siis kuidas käituda? Siiri on olnud õpetaja ühiskondlikult keerulistel aegadel ning on näinud majanduslikult väga kehvast perekonnast pärit lapsi ning oma südant nende pärast valutanud.
Siiri paneb õpetajate südametele, et lapsi tuleb kuulata ning neile ei pea moraali lugema – lapsel tekib vastuseis nii aine kui õpetaja suhtes. Ta soovitab lastega suhelda läbi kunsti ja looduse. Head õpetajad kallistavad oma õpilasi!
Ta on õrn nagu haavaleht
samas tugev nagu tamm
Silmades põhjatu kaev
täis elutarkust – selline ta on, Siiri.